8-10 August. Üks parim mu elus.

... Ma jätan praeguseks laagrijutu ja kirjutan vahepeale ka midagi põnevat mis mu elus on toimunud ja mis sündmused mind jällitavad järgneva elu.


Pühapäeval hommikul kirikusse minnes oli üsna sant tuju. Polnud isu midagi teha ega kuhugi minna. Olin sisse maganud ja marsast jäin ammugi maha. Panin riidesse, kammisin juuksed ja värvisin silmad. Viimane pilk peeglisse ja valmis ma olingi, kuigi ei olnud oma välimusega põrmugi rahul. Jooksin trepist alla ja panin jalatsid jalga. Üks amps külmkapis leiduvast kohupiimast ja uksest välja. Ma olin otsustanud, et lähen häälega. Marsasi ei pidand lähiajal ühtegi tulema ja bussi peale jõuda oli lootusetu. Pöial püsti ja palved Jumalale, et oleks normaalne see inimene kes mu auto peale võtab. Esimene auto läks niisama mööda, teine aga peatus ja ma sain peale. Ta viskas mu toompeale, mis oli ütlemata hea koht. Mul tuli kõigest mäest üles kõmpida ja jõudsingi kirikusse.
Tuju ei olnud sellegi poolest, aga see muutus üsna kiiresti kui nägin oma vanasid kooliõdesid. Kristi ja Aire jooksid minu juurde ja kallistasid mind. Mõnus energia mis sel hommikul mu sisse voolas.
Jutlustajaks oli Ivo Unt kes rääkis teemal: Kasuta seda mis on su kätes.
Ta rääkisi et me peaksime nägema võimalusi olukordades ning tõi ka kaks kirjakohta eraldi välja. Jesaja 4:19 ja psalm 145:8-9 ja siis ta teise teema juurde tõi välja 2 moosese raamatu 4:2-16.
Peale kirikut läksime kohvikusse ja rääkisime niisama jutte ja pärastpoole istusime õues ja ikka rääkisime. Mõtlesime mida võiks edasi teha. Kõhud olid tühjad seega otsustasime alustada söömisest. "Vaata ferrary" hüüdis Kristin. Ma ei suutnud enam selle auto juurest eemale astuda, see oli minu oma. Meie juurde astus üks mees, kellel oli sajalised käes. Ta andis mulle auto võtme ja lasi mul seal sees istuda:D Kristin tegi minust pilti ja poisid jäid selle mehega rääkima. Ma tulin autost välja, andsime võtmed mehele tagasi misjärel ta pistis meile saja kroonised pihku. Rääkis natuke ja siis küsis Kribult, et kas ta sai juba raha pildistamise eest. Kribu vastas, et sai misjärel mees talle veel sada andis. Kümekond minutit hiljem andis ta meile veel ühe sajalise kõigile. Meil ei olnud enam muret kus süüa saada ja kas keegi jääb ilma. Läksime solarise keskusesse ja Lido restoraani sööma. Me nägime ka Beno oma pihvidega, kes kutsus meid kinno. Me sõime ära, Beno ostis meile piletid ja me läksime twilighti vaatama. See oli mu elu parim kinos käik. Peale kino läksime mäkki Mcflurryt ostma ja niisama chillima vanalinna peale.
Järgmisel päeval ma läksin taas linna. Ma läksin piiblitundi. Teemaks oli kindlus. Peale piiblitundi me läksime niisama linnapeale. Saatsime Kaili bussi peale, ning läksime Reinoga solli. Polnud nagu õrna aimu kah mida teha ja ei viitsind väga kaua enam Karinit oodata. Helistasime Karinile ning ta soovitas meil minna piljardit mängima. See ei olnudki väga halb idee ja me läksimegi. Reino lasi mul reegleid rikkuda ja tegi igal pool leevendusi. Ühesõnaga ta lasi mul endale järgi jõuda ja ikka võitis:D. Me lõpetasime mängu just sel hetkel kui Siim, Maarjaliisa, Lauri ja Karin tulid. Nad saatsid mu marsa peale. Koju jõudes sain ma hullult riielda aga ma ei kahetsenud midagi.
Teisipeäval ma läksin hoolimata vanemate keelust linna ja sain Aire, Kristi ja Kariniga kokku. Hiljem liitus meiega ka Reino ja Kaili. Me käisime säästuris erinevaid asju vaatamas ning pärast ka hilpharakas, kust ma ostsin omale märke mida koti peale panna. Kõhud lähevad linnas olles üsna ruttu tühjaks ja seega me läksimegi sööma. Aire, Kristi, Reino ja Kaili läksid mäkki kuid meie ei tahdnud sinna minna. Mina ja Karin läksime Rimmi ja ostsime sealt omale ahjukartuleid, kotleti, tipi kastet ( mida me suht kaua otsisime ja leidsime selle kõikide asjade tagant) juua ja kodujuustu.
Teekond musumäele oli lõbus. Meil ei olnud hetkegi kus me ei naernud. Musumäel me avastasime eest juba oma seltskonna kes meid ootas. Läksime istusime kuskile maha ja hakkasime toitu nautima. Aegajalt ka toites meie linnupojukesi Airet ja Kristit. Viru väravate juures toimus ka mingi heategevus konsert mida me kuulama läksime. Seal istudes ja sedasi elu nautides oli tunne, et mitte miski ei saa head tuju enam rikkuda, kuid kahjuks, Kristil hakkas kõht valutama ja ta läks koos Airega koju ära. Meie kuulasime aga konserti lõpuni ja läksime solarisesse. Seal polnud eriti midagi teha seega läksime raamatu poodi istuma ja juttu rääkima. Meie Kariniga naersime raamatu nimede üle ja olime üldse häppyd nagu me oleme. Üsna pea liitus meiega ka Ivo. Mina ja Karin läksime tahapoole kus olid inglise keelsed filmiraamatud ja sealt me leidsime ka twilighti raamatu mis rääkis edvardi elust. Ta nägi iga järgneva pildi peal aina hullem välja ja me naersime selle üle:D Tagasi minnes avastasime, et Ivogi on omale terve raamatukogu kokku ajanud ja vaatab nüüd raamatuid mis ta omale ostis. Üsna pea me lahkusime raamatu poest ja tegime Kariniga mängu. Karin valib poisi kellega ma rääkima lähen ja siis vaatab kui palju uusi tutvusi on võimalik tunni aja jooksul soetada. Karin osutas ühele poisile mingis suures kambas. Läksin juurde aga poiss ei osanud inglise keelt, seega võtsin kohe seal kõrval oleva mustanahalise. Ta ei osanud samuti inglise keelt kuid seal juures oli tüdruk kes oskab nii eesti kui brasiilja keelt ning ta oli valmis tõlkima. Ma ütlesin: "Ma armastan mustanahalisi ja seega, ma pidin tulema sinuga rääkima" Tüdruk tõlkis seda ja kõik hakkasid naerma... Ma ei saanud aru mis toimub nagu. Ma läksin naerdes Karini juurde:D
Kariniga naersime kuni see poiss tuli meie juurde. Ma andsin talle oma msni ja tema kirjutas mulle enda oma, minu käe peale. Ta kadus taaskord ära jättes minu ja Karini naerma kuid seegi kord tuli tagasi. Ta võttis mult käest kinni ja tegi mulle mõlemile põsele musi. Me läksime ära jättes kõigiga hüvasti. Kariniga ei suutnud me naermist lõpetada ja Ivogi mainis, et päris ihaldatud olen vist.
Järgmiseks peatuseks oli ehete müüja viru juures. Me rääkisime temaga niisama juttu. Ta andis mulle ja Karinile käepaelad ning andis meile mõlemile käe peale musi. Läksime kuulsaali piljardit mängima taaskord. Saime mängida kaks mängu, meie meeskonnad jäid viiki ja seega me peame tegema ühe mängu veel. Kuid kahjuks pidime lahku minema. Mina ja Reio auto peale, Karin ja Ivo aga bussi peale. Ja sedasi ma saingi koju, kus mind ees ootas hullumaja. Ma sain koduaresti ja lisaks veel karistusi. Kuid seekordki ma ei kahetsenud seda päeva ja siiamaani ei kahetse.

Laager Aardejaht päev 2

Öörahu algas 23.50. Kui te tõesti arvate, et keegi magama jäi siis te eksite rängalt. Enamjaolt ikka suheldi ja naerdi igalpool telkides. Üsnapea läks öövalvur magama ja lärmgi läks suuremaks. Tutvuti kõrval olevate telkidega ja kuulati muusikat. Kella kolmeks aga sai vaikus majja ja jäädi magama.....


Järgmisel päeval ärgati aga väga varakult. Olid palavad ilmad ja keegi ei suutnud kauem olla selles umbses telgis. Hommikul hakkas aga poiss meie kõrval telgis seletama mingist surnud kassist kellel olid puugid. Raske oli naeru tagasi hoida. Üsna pea ronisime telgist välja ja läksime hambaid pesema. Laagrijuhid olid aga vägagi üllatunud, et ei peagi enam äratust tegema vaid noored ärkavad ise.
Hommikuvõimäemine. Üks parimaid hommiku võimlemisi selle laagri jooksul, kuna see toimus vees. Heily tegi meile hommikul vesiaeroobikat mis oli ütlemata lõbus. Peale hommiku võimlemist oli ka hommiku söök ja hommikune teenistus. Sellel hommikusel teenistusel rääkis Kuuno teemal otsused. Heily tunnistas otsustest ja nende tagajärjest, muutumisest. Kuuno tõi meile näiteks pimeda mehe, kes tahtis muutuda ja hüüdis Jeesust, kes tegi temast nägija.
Peale teenistust oli vaikne aeg. Sellel ajal pidid kõik mõtlema millegi üle. Mina seda muidugi ei teinud. Meie olime kiriku ruumis ja ülistasime, Taavi mängis kitarri ja tüdrukud laulsid. Tänu sellele möödus vaikne aeg vägagi kiiresti millele järgnes otsekohe vaba aeg, mis oli mõeldud ujumiseks ja niisama olesklemiseks. Lõuna. Me saime taaskord süüa ja magustoiduks saime ka kohukest.
Peale söömist oli pool tundi vaba ja siis hakkas tegevus. Me moodustasime tiimid mis pidid püsima laagri lõpuni. Minu tiimis olid Mammu, Egli, Reino, Mario, Kristin ja Armand. Seejärel anti meile aega valmistada aarete karp ja kiiver. Peale seda me hakkasime mängima, mis oli üpriski väsitav ja millele järgnes taaskord vaba aeg ennem õhtusööki.
Õhtusel teenistusel rääkis taaskord Kuuno ja seekord oli teemaks muutused. Kuuno rääkis oma eluloost kuidas ta otsustas uskuda Jumalasse ja millised olid muutused selle tagajärjel. Ta rääkis ka loo mehest kes pidi ära minema ja andis oma sulastele talente nende tubliduse järgi. See kes sai viis talenti teenis juurde veel viis, See kes sai kaks talenti teenis juurde kaks aga see kes sai ühe peitis selle lissalt ära. Õhtuse teenistuse ülistus oli aga supper. Jälle koht kus mina nutsin ja ei osanud midagi muud teha. Jumala puudutus oli niivõrd tugev ja tuntav.
Õhtusel teenistusel küsis Mihkel, et as siin on ka kedagi kes tahab lasta ennast ristida. Mina, Mammu, Taavi, Kirsika ja Mareta tahdsid aga kahjuks Mammu ema ei lubanud tal ennast ristida. Ülejäänud ristiti peale õhtust teenistust ja enne lõkkeõhtut ära. See oli nagu nii mega supper.
Lõkkehtu läks rahulikult. Rääkisime juttu ja olime niisama toredad. Mõned meist läksid kiriku ruumi Taavi kitarriga ülistama. Peale mida meid aeti magama. Keegi ei tahdnud minna aga kahjuks. pidime =(