Sa läksid
ja jätsid
oma sõbrad
end igatsema.
nad valasid pisaraid
mõtlesid sinule
aga minema sa pidid
sellegi poolest
paljud lennujaama tulid
hüvasti sinuga jätma
lootes et minek,
see kõigest tüng
taevasse vaadates
iga lennuki möödudes
on tunne et kaugemale
sa aina lähed
Cameron ära unusta me maad
ära unusta me keelt
head edu sulle
selle päikese all!
ära unusta meid
igatsevaid sõpru
tule ka vahel koju
külastama meid.
English version:
you went
and let
your friends
missing you
they cryed
though about you
but you had to go
anyway
they came in airport
ti say good bye to you
they wanted it to be
a realy stupid joke
watched on sky
how planes are past
was feeling like that
you go away
Cam, dont forgot our land
dont forget our language
good luck to you
under this sun!
dont forgot us
your missing friends
came home soon
visiting us:)
Saturday, July 31, 2010
ELU
Elu on tunnete sõrm
surnu sõlm
sõlme kõrv
ja aususe surm
elu on pikaldane ootus
tugevuse jahedus
sõruse tugevus
ja aususe surm.
elu on tugev tunnete sõlm
igavuse jahedus
armastuse tugevus
ja aususe surm
elu on see mis toidab
su suud köidab
kõrvu hellitab
silmi armastab
elu on elatav
elavalt põletav
põletavalt soe
soojust täis armastus
Elu on Jumal
surnu sõlm
sõlme kõrv
ja aususe surm
elu on pikaldane ootus
tugevuse jahedus
sõruse tugevus
ja aususe surm.
elu on tugev tunnete sõlm
igavuse jahedus
armastuse tugevus
ja aususe surm
elu on see mis toidab
su suud köidab
kõrvu hellitab
silmi armastab
elu on elatav
elavalt põletav
põletavalt soe
soojust täis armastus
Elu on Jumal
Unistus...
Ma vaatan su silmi
näen su südames igatsust.
püüan mõista su mõtteid
aru saada sinust.
su olek nii teistsugune
silmad täis valu
su tuules juuksed ja su suu
rääkimas Jumalale
Su elu tundub nii täiuslik
su suhe Jumalaga
naerusuu ja pisarad
neist kõigist üle oled
alalõpmata su selga näen
valusaid sõnu kuulma pean
kaasa naerdes ei saa arugi
et haiget teha võid
võib-olla vihkadki mind
kuid kahjuks taluma pead
sõprust tahaks sinult
kahjuks sein on ees.
näen su südames igatsust.
püüan mõista su mõtteid
aru saada sinust.
su olek nii teistsugune
silmad täis valu
su tuules juuksed ja su suu
rääkimas Jumalale
Su elu tundub nii täiuslik
su suhe Jumalaga
naerusuu ja pisarad
neist kõigist üle oled
alalõpmata su selga näen
valusaid sõnu kuulma pean
kaasa naerdes ei saa arugi
et haiget teha võid
võib-olla vihkadki mind
kuid kahjuks taluma pead
sõprust tahaks sinult
kahjuks sein on ees.
Friday, July 30, 2010
Laager Aardejaht päev 1
Esimese asjana hommikul üles ärgates vaatasin aknast välja. Mitte mingi võimaluse korral ei tohtinud olla halba ilma. Täna oli see suur päev kus kõik sõbrad ja tuttavad tulevad minuga samma laagrisse. Hommikul viimaseid asju üle vaadates ja nägu pestes meenus veel pesuvahendeid kotti panna. Kärsitult hommikusööki süües ja kella vaadates liikusid minutid ikka aeglaselt.
Lõpuks ometi saime minema hakata, lõpuks said asjad autosee tõstetud ja kasuisa vajutas gaasipedaali. Sinna venekultuuri keskuse juurde jõudes olime esimesed. Taga peatus üks auto. Oii... Reino, meie hea sõber astus sealt autost välja oma suurte kottidega. Kallistasin teda ja tassisin asjad varjulisema koha peale. Üsna pea oli märgata laagriliste kogunemist kohtumispaika. Seal leidus mõningaid uusi nägusid, kuid enamjaolt ikka vanu kalleid sõpru.
Buss tuli. Bussi peale oli kirjutatud Luule reisid, nagu me läheks luuletama kuskile. Bussijuhiks oli aga vana ja krimpsus bussijuht kes oli väga vaikse loomuga eelnevalt laagrilistest. Noored karjusid üle bussi üksteistele igasuguseid lauseid. Arutati kes kelle telki läheb ja jaotati üleliigsed telgikohti laiali. Äkki buss peatus ühe kõige ilusama ja suurema hernepeenra kõrval mida ma iial näinud olen. Bussijuht ei teinud uksi lahti kuigi noored, kellel ila herneste järgi jooksis palusid seda.
Üsnapea hakkas buss edasi sõitma kui me jälle peatusime. Teepeal ees olid kohutavad piraadid. Nad tahdsid meie bussi enda valdusesse võtta. Me pidime enda vabaduse eest loovutama midagi mis meil parasjagu käepärast oli. Oleks hull olnud kui poleks midagi olnud.
Võtsime oma kotid ja tassisime neid pika maa edasi telkimis platsile. Me pidime seda jala tegema kuna meie buss oli piraatide vallutatud. Kui te arvate, et sellega me pääsesime siis te küll eksite. See ei olnud nii lihtne midagi. Pidime kotid murupeale viskama ja vastu võtma oma karistusi, et saada tagasi loovutatud esemed. Kahe posti külge oli pandud ämbliku võrk. Me pidime kõik sealt läbi ronima sedasi, et ei puudutaks niite. Kahjuks võimatut võimalikuks teha on raske. Seega võtsid poisid oma jõu kokku ja viskasid meid kõiki sealt läbi pärast ise sealt läbi pugedes meie abiga.
Teiseks ülesandeks oli telgid kokku panna ja asjad telkidesse mahutada, et öösel hea oleks. Mina olin Maarja ja Egliga samas telgis. Neil oli kaasas suur madrats, pehme madrats, lina, tekk ja padjad:D
Meie esimene Jumalateenistus algas imepäraselt hästi. Rääkijaks oli Mihkel Madalvee. Ülistus oli kahtlaselt lühike, kuid siiski väga võimas esimese päeva kohta. Tutvumismängud. See oli järgmisena plaanis. Peale tutvumismänge saime kosutavat ja väga maidsvat sööki ning saime ka ujumas käia ning niisama suhelda üksteistega.
Öörahu algas 23.50. Kui te tõesti arvate, et keegi magama jäi siis te eksite rängalt. Enamjaolt ikka suheldi ja naerdi igalpool telkides. Üsnapea läks öövalvur magama ja lärmgi läks suuremaks. Tutvuti kõrval olevate telkidega ja kuulati muusikat. Kella kolmeks aga sai vaikus majja ja jäädi magama. Järgmise päeva alguses...
Lõpuks ometi saime minema hakata, lõpuks said asjad autosee tõstetud ja kasuisa vajutas gaasipedaali. Sinna venekultuuri keskuse juurde jõudes olime esimesed. Taga peatus üks auto. Oii... Reino, meie hea sõber astus sealt autost välja oma suurte kottidega. Kallistasin teda ja tassisin asjad varjulisema koha peale. Üsna pea oli märgata laagriliste kogunemist kohtumispaika. Seal leidus mõningaid uusi nägusid, kuid enamjaolt ikka vanu kalleid sõpru.
Buss tuli. Bussi peale oli kirjutatud Luule reisid, nagu me läheks luuletama kuskile. Bussijuhiks oli aga vana ja krimpsus bussijuht kes oli väga vaikse loomuga eelnevalt laagrilistest. Noored karjusid üle bussi üksteistele igasuguseid lauseid. Arutati kes kelle telki läheb ja jaotati üleliigsed telgikohti laiali. Äkki buss peatus ühe kõige ilusama ja suurema hernepeenra kõrval mida ma iial näinud olen. Bussijuht ei teinud uksi lahti kuigi noored, kellel ila herneste järgi jooksis palusid seda.
Üsnapea hakkas buss edasi sõitma kui me jälle peatusime. Teepeal ees olid kohutavad piraadid. Nad tahdsid meie bussi enda valdusesse võtta. Me pidime enda vabaduse eest loovutama midagi mis meil parasjagu käepärast oli. Oleks hull olnud kui poleks midagi olnud.
Võtsime oma kotid ja tassisime neid pika maa edasi telkimis platsile. Me pidime seda jala tegema kuna meie buss oli piraatide vallutatud. Kui te arvate, et sellega me pääsesime siis te küll eksite. See ei olnud nii lihtne midagi. Pidime kotid murupeale viskama ja vastu võtma oma karistusi, et saada tagasi loovutatud esemed. Kahe posti külge oli pandud ämbliku võrk. Me pidime kõik sealt läbi ronima sedasi, et ei puudutaks niite. Kahjuks võimatut võimalikuks teha on raske. Seega võtsid poisid oma jõu kokku ja viskasid meid kõiki sealt läbi pärast ise sealt läbi pugedes meie abiga.
Teiseks ülesandeks oli telgid kokku panna ja asjad telkidesse mahutada, et öösel hea oleks. Mina olin Maarja ja Egliga samas telgis. Neil oli kaasas suur madrats, pehme madrats, lina, tekk ja padjad:D
Meie esimene Jumalateenistus algas imepäraselt hästi. Rääkijaks oli Mihkel Madalvee. Ülistus oli kahtlaselt lühike, kuid siiski väga võimas esimese päeva kohta. Tutvumismängud. See oli järgmisena plaanis. Peale tutvumismänge saime kosutavat ja väga maidsvat sööki ning saime ka ujumas käia ning niisama suhelda üksteistega.
Öörahu algas 23.50. Kui te tõesti arvate, et keegi magama jäi siis te eksite rängalt. Enamjaolt ikka suheldi ja naerdi igalpool telkides. Üsnapea läks öövalvur magama ja lärmgi läks suuremaks. Tutvuti kõrval olevate telkidega ja kuulati muusikat. Kella kolmeks aga sai vaikus majja ja jäädi magama. Järgmise päeva alguses...
hey
A long time ago i wanted to wrote here something about God's work in my life... its in credable how God change peoples if you pray for them.. My story is about a girl and two boys...
That girl is me... and those boys were very close for me a long time... the first boy when our relationship went bad and he started hate me... We was at the same school and we didnt talk anymore... we said bad things theychoder and we just wanted to hurt other.. Then christmases came... and the New Year.. I promised to myself that I try to talk to him, and maybe everything gonna be alright... after Ner Year was our youth group movie night.. and I went to talk with him... He ran away... I though he still hate me but a long time later I find out that he was shocked.. So... we are friends now... and thats so awesome... we don't hate theychothers anymore:)
the other boy was also really close for me... closer than the first boy.. it was realy long and beautiful relationship but he dumt me.. he didntnt hate me but invoided more... we were like stangers if we sow others on the streets or somewhere.. but it changed... we are friends now... i think that is one of the powerfullest gifts for me... i didnt lost my friends:) and my friends are everything for me.. After God and family... Thanx to God I got my friends back:)
That girl is me... and those boys were very close for me a long time... the first boy when our relationship went bad and he started hate me... We was at the same school and we didnt talk anymore... we said bad things theychoder and we just wanted to hurt other.. Then christmases came... and the New Year.. I promised to myself that I try to talk to him, and maybe everything gonna be alright... after Ner Year was our youth group movie night.. and I went to talk with him... He ran away... I though he still hate me but a long time later I find out that he was shocked.. So... we are friends now... and thats so awesome... we don't hate theychothers anymore:)
the other boy was also really close for me... closer than the first boy.. it was realy long and beautiful relationship but he dumt me.. he didntnt hate me but invoided more... we were like stangers if we sow others on the streets or somewhere.. but it changed... we are friends now... i think that is one of the powerfullest gifts for me... i didnt lost my friends:) and my friends are everything for me.. After God and family... Thanx to God I got my friends back:)
0.6 oli suus
You came..
everything changed..
I cryed..
you failed but tried..
I was praying
Jesus I need your help.
I cant do anything
whitout you
I need your love
I cant live without
that my lord
its fresh air for me
Lord, I want to do
work for you
Use me Jesus
use me for you!
I write that poem
for you my dear Lord,
My air, my smile
why you see my cry?
everything changed..
I cryed..
you failed but tried..
I was praying
Jesus I need your help.
I cant do anything
whitout you
I need your love
I cant live without
that my lord
its fresh air for me
Lord, I want to do
work for you
Use me Jesus
use me for you!
I write that poem
for you my dear Lord,
My air, my smile
why you see my cry?
Subscribe to:
Comments (Atom)