Laager Aardejaht päev 1

Esimese asjana hommikul üles ärgates vaatasin aknast välja. Mitte mingi võimaluse korral ei tohtinud olla halba ilma. Täna oli see suur päev kus kõik sõbrad ja tuttavad tulevad minuga samma laagrisse. Hommikul viimaseid asju üle vaadates ja nägu pestes meenus veel pesuvahendeid kotti panna. Kärsitult hommikusööki süües ja kella vaadates liikusid minutid ikka aeglaselt.
Lõpuks ometi saime minema hakata, lõpuks said asjad autosee tõstetud ja kasuisa vajutas gaasipedaali. Sinna venekultuuri keskuse juurde jõudes olime esimesed. Taga peatus üks auto. Oii... Reino, meie hea sõber astus sealt autost välja oma suurte kottidega. Kallistasin teda ja tassisin asjad varjulisema koha peale. Üsna pea oli märgata laagriliste kogunemist kohtumispaika. Seal leidus mõningaid uusi nägusid, kuid enamjaolt ikka vanu kalleid sõpru.
Buss tuli. Bussi peale oli kirjutatud Luule reisid, nagu me läheks luuletama kuskile. Bussijuhiks oli aga vana ja krimpsus bussijuht kes oli väga vaikse loomuga eelnevalt laagrilistest. Noored karjusid üle bussi üksteistele igasuguseid lauseid. Arutati kes kelle telki läheb ja jaotati üleliigsed telgikohti laiali. Äkki buss peatus ühe kõige ilusama ja suurema hernepeenra kõrval mida ma iial näinud olen. Bussijuht ei teinud uksi lahti kuigi noored, kellel ila herneste järgi jooksis palusid seda.
Üsnapea hakkas buss edasi sõitma kui me jälle peatusime. Teepeal ees olid kohutavad piraadid. Nad tahdsid meie bussi enda valdusesse võtta. Me pidime enda vabaduse eest loovutama midagi mis meil parasjagu käepärast oli. Oleks hull olnud kui poleks midagi olnud.
Võtsime oma kotid ja tassisime neid pika maa edasi telkimis platsile. Me pidime seda jala tegema kuna meie buss oli piraatide vallutatud. Kui te arvate, et sellega me pääsesime siis te küll eksite. See ei olnud nii lihtne midagi. Pidime kotid murupeale viskama ja vastu võtma oma karistusi, et saada tagasi loovutatud esemed. Kahe posti külge oli pandud ämbliku võrk. Me pidime kõik sealt läbi ronima sedasi, et ei puudutaks niite. Kahjuks võimatut võimalikuks teha on raske. Seega võtsid poisid oma jõu kokku ja viskasid meid kõiki sealt läbi pärast ise sealt läbi pugedes meie abiga.
Teiseks ülesandeks oli telgid kokku panna ja asjad telkidesse mahutada, et öösel hea oleks. Mina olin Maarja ja Egliga samas telgis. Neil oli kaasas suur madrats, pehme madrats, lina, tekk ja padjad:D
Meie esimene Jumalateenistus algas imepäraselt hästi. Rääkijaks oli Mihkel Madalvee. Ülistus oli kahtlaselt lühike, kuid siiski väga võimas esimese päeva kohta. Tutvumismängud. See oli järgmisena plaanis. Peale tutvumismänge saime kosutavat ja väga maidsvat sööki ning saime ka ujumas käia ning niisama suhelda üksteistega.
Öörahu algas 23.50. Kui te tõesti arvate, et keegi magama jäi siis te eksite rängalt. Enamjaolt ikka suheldi ja naerdi igalpool telkides. Üsnapea läks öövalvur magama ja lärmgi läks suuremaks. Tutvuti kõrval olevate telkidega ja kuulati muusikat. Kella kolmeks aga sai vaikus majja ja jäädi magama. Järgmise päeva alguses...