Kirjutan kaks päeva kokku ja edasi hakkan kirjutama reedeti iga nädala lõpus kokkuvõtte eelnevast nädalast.
Olen avastanud, et iga õhtune kirjutamine lihtsalt ei õnnestu. Pärast pikka tööpäeva ei jaksa enam arvutis istuda rääkimata siis tarkade sõnade üles kirjutamisest.
Alustame siis 3. päeva piltidega, mida ammu pidin juba näitama.
 |
 |
| Tööriistad.. |
 |
 |
 |
 |
 |
| Jalakapuust kapp |
 |
| Väga haruldane!!! |
Tavaliselt ei tehta jalaka puust kappe, kuna see on liiga kallis. See kapp on juba väga vana. Ma täpset aastat ei mäleta millal see tehtud on aga ma uurin selle järgi. Kapi vanus saadi teada tänu sellele, et peegli taha oldi pandud vana ajaleht, millel oli aasta peal. Seda tehakse selleks, et tulevased põlved saaksid teada, mis aastal mingi ese valmistati... Meie omalt poolt paneme sinna vana ajalehe tagasi ja lisame ka uue, tänapäevase lehe, et selle pere tulevane põlvkond saaks teada, millal kapp restaureeriti.
 |
| Kraapima... |
 |
| Jalad (tagumised) |
 |
Hommikul alustasin pähklipuust iluliistude puhastamisega ja seejärel jätkasin kardinapuu valmistamisega. Kardinapuule tekitasime keskele kinnituskoha, sest muidu oleks kardinapuu üsna ruttu oma raskuse all katki läinud. Liimisime ja kinnitasime kruvidega ning nagu juba kombeks siis naelapüstoliga andsime tuld. Ikka korralikult ja palju. Lihvisime käsi lint lihvijaga kardinapuu osa, mis lakke läheb.
Jätsime kardinapuu kuivama ja ma alustasin taaskord oma iluliistudega.
Sain alustada kardinapuu peitsimisega. Esimene kiht peitsi oli sinaka alatooniga ja teine punakam...
Miizkal oli paha tuju ja sellepärast me neljandal päeval väga palju ei teinud ega ka kuhugi ei jõudnud.
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
5. Päev
Ehk siis lugu sellest, kuidas Miizka oma näppudest peaaegu ilma jääb ja mind täiesti üksi jätab.
Ma tean, et just selle loo pärast te täna mu blogi lahti tegite ja seda lugeda soovisite.
Täna olin ma juba väga väsinud ja ma võisin juba kaugelt öelda, et nii oli ka Miizka, kes juba enam ei teinudki minu eest kõike ära oma suure entusjasmiga vaid lihtsalt ütles mida teha. Täna oli plaan hakata kallima nii kardinapuid kui ka esimese Art Deko tugitooli osasid.
Sain teada huvitava fakti, et näiteks, kui võtad kaks puud, mis on ühesugused ja samamoodi töödeldud aga ühe lihvid ja teise kraabid puhtaks siis nende kahe puu värv peitsi ja laki all erineb juba suuresti üksteisest. Sama pidi kehtima ka siis kui ühe lihvid peen lihvpaberiga ja teise jämedamaga.
Nooh aga siin siis meie suurim uudis täna. Mina rahulikult nokkisin omaette asju teha. Proovisin, et midagi ära ei riku. Ühel hetkel tuleb Valeri ja küsib:
"Kus on lähim traumapunkt?"
Mina: "Ravi tänaval, miks? Mis vaja sealt?"
Valeri: "Jorven, kas sa tead kus see on?"
Jorven: "Emm... ei tea..."
Mina: Stokmani vastas peaaegu.. Seal on ka lastehaigla, silmaarst jne... Sa kindlasti leiad üles"
Joonistasin paberi peale umbkaudse asukoha...
Jorven: "Aga mis sellest siis on?"
Valeri: "Ah, ei, Miizka tuleb emosse viia, tal väike vigastus, saagis näppu natuke."
Miiza tuleb, endal käsi verine, paneb sidet peale...
Valeri: "Saag on nüri, lõi klotsi välja ja... Miizka kutsub mind enda juurde.. Ma mõtlesin, et abi on vaja aga kui nägin kuidas käest verd jooksis... "
Mina: "Miiza, kas on valus ka?"
Miizka: "Ah see väike kriim, mis ta ikka teeb?!
Hiljem, kui saime Miizkale helistatud ja uuritud, kuidas emos läks (Jorven oli ta ära viinud) saime teada, et talle oli tehtud 18 süsti ja kuus õmblust.
Minule appi tõttas aga Valeri, kes aitas mul jätkata mu enda töödega. Seega hakkasime lakkima. Valeri näitas mulle ette ja ma tegin järgi. Lakkisime nii kardinapuud kui ka tugitooli osasid. Segasime kokku värvi (peitsi) millega peitsisime tagumised jalad.
Käisime keldris ja tõime üles ka teise tugitooli, millel oli vaja hakata ilukilpe, esimesi ja tagumisi jalgu puhastada.
Tuleb juhataja... Valeri mainib juhatajale, et juhtus selline lugu Miizkaga...
Juhataja: "Issand Jumal..."
"Issand Jumal..."
"Issand Jumal..."
"Issand Jumal..."
...
....
...
"Issand Jumal..."
"Issand Jumal..."
"Issand Jumal..."
Ja seda lauset ta korrutas ja korrutas ja korrutas... Tegi asju ja jälle kui välja ilmus pidi ta lausa mainima "Issand Jumal..." ja taaskord kaduma....
Üles lisasin ka pilte kahe viimase päeva kohta, kuidas need möödusid. Kahjuks ei ole pilte Miizka käest ja sellest saest aga ma arvan, et seda poleks ka vaja. Teadmiseks kõigile teile siis Miizkaga on kõik hästi ja ta paraneb. Esmaspäeval peaks ta tagasi tööl olema ja me saame jätkata praktikaga korrapäraselt.
Kokkuvõte esimesest nädalast on niisugune, et pikad päevad on küll rasked ja igapäev, kui pole harjunud töötama kiiresti väsitav aga see-eest on see üks väga põnev eriala mille olen endale valinud. On küll tegevusi mida kõige parema meelega ei teeks ja mis on tülikad ja igavad nagu lõputu lihvimine ja kraapimine aga kui lõpptulemus on paista siis on see ju ka natukene tore.
Sain ka teada, et Herra Juhataja on üsna laisk ja ma õieti ei teagi, kui palju ta restaureerimisest midagi teab. Loodan mingi aja jooksul see välja selgitada aga hetkel on minu arvamus selline.
Igatahes kohtumiseni, lugemiseni järgmisel nädalal!
Päikest!!!
