Praktika 3. päev

Täna tuleb küll rohkem nalja kui tõsist juttu nagu ma ka eile lubasin. 

Tänane päev algas naljakalt... Esimene päev, kus ma pidin minema täiesti ise, bussiga töö juurde... Ma suutsin ennast ära kaotada nii lasnamäe linnaossa, laagna teele kui ka kuskile Pirita kanti sedasi, et lõpuks otsustasin laagna tee otsast täiesti jala minna tööle, lootes, et sedasi ma ära ei eksi. Lõpuks pärast pikka aega ekslemist leidsin ma õige koha üles. Kui bussil on ajakavas peatuse nimi siis on võimalik, et selliseid peatuseid on rohkem kui üks tallinnas. Pole mõtet siis igaks juhuks selle bussi peale minna. Homme saan katsetada aga rongiga minemist, lootes, et see läheb paremini.

Olles siis kuskil poole päeva kanti (10.30) jõudnud tööle hakkasime pihta kohe selle suure kardinapuuga. Sellel tuli üleliigne liim lahti koorida. Selle koorimiseks ja puhastamiseks võtsime appi peitlid ja lihvpaberid. Liimimise punktid ja liitekohad ajasime lihvpaberiga kokku, et ei pasitaks välja, et oleme seda kokku liiminud. 

Miiza: Puitu tuleb õrnalt lihvida, vaata, et sa sellele haiget ei tee. Talle ei meeldi kui liiga tugevasti tehakse. Kujuta ette, et see detail on su mees ja sa teed talle pai.

Seejärel segasime pahtli kokku EPO liimist, kõvendajast ja puupurust. Sain ka teada, et EPO liim on väga ohtlik... Isegi ohtlikum kui A60 ja EPO hakkab kõrvetama, sulatama ja muutub mingi ajajooksul kuumaks. Kõvendaja, mida me lisasime segule on sööbiv ja samuti väga ohtlik aine..

Miiza: Selle pahtliga võiks lausa toitu soojendada!

Järele jäänud pahtli ajame paberile laiali ja jätame kuivama. Kui paberil olev pahtel on kuiv siis võib hakata detaili edasi töötlema. 

Pahtel kuivab umnes 2-3 tundi. 

Mina aga jätkasin oma tooli ja naelte välja tõmbamisega. Esimene tool on valmis ning ma sain Jorvenilt ka teada seda, et need naelad mis on töödeldud, need ei roosteta. Seega me ei saa naelte järgi hinnata millal seda tooli viimati restaureeriti. 

Miiza: Kas sa teadsid, et mööblil on hing sees?

Mina: amm... ei...

Miiza: Kuidas sa siis restauraatoriks saad üldse hakata kui sedagi ei tea, et mööblil hing on. Jäta siis meelde see, et mööblit (puitu) ei tohi mitte kunagi solvata. Üldse ei tohi. Kui solvad puitu siis see ese on restaureerimatu. Ta ei lase sul enam ennast restaureerida. Puidule ei meeldi ka see kui sul on halb aura. Sellepärast peab olema tuju, selleks, et restaureerida. Peab ennem vabandust paluma ikka kaa, kui oled solvanud. Kas sa tead seda, et õige restauraator vaatab eset umbes tund aega ennem, kui sellega midagi tegema hakkab? Ta teeb mööbliga tutvust. Ma ükskord pidin mingilt laualt kujud eemaldama. Seal olid näod, klient soovis. See oli juba puidu ja selle mööbli eseme hinge solvamine. Seda lauda ma enam kokku ei saanudki pärast. Igati proovisin aga noo ei saanud.

Väike vihje: Toolikatte eemaldamist on mõtekam alustada alt poolt siis on ülemise poole eemaldamine palju kergem. 

Miiza: Tead mis ma leiutasin?

Mina: Emm, ei tea...

Miizzka kaob hetkeks ja tuleb tagasi akutrell käes endal õnnelik nägu peas.

Miiza: Vaata, sellise asja leiutasin...

Ja näitab mulle akutrelli, millele otsa keeratud puur. Puuri ots on aga natukene teravamaks aetud kui muidu.

Miiza: Praegu sa selle asja ilu ei oska aimata aga ükskord, kui sa rohkem oskad siis küll mõtled, et kus on see Miizza oma geniaalse puuriga... Vaata mis sellega veel teha saab...

Ja hakkab puurima puu tükki iga nurga alt...

Täna sain ma ka palju targemaks müügipsühholoogia eriala peal. Ja sellest kuidas õpitakse Tallinna teenindus koolis või oli see Rakvere teenindus kool või... noh mida iganes. Igatahes kuulasin jutte möögipsühholoogiast... avariidest ja paljust muust, millest enamus ühest kõrvast sisse ja teisest välja lendas. Sedasi võib ju liiga targaks saada, kui kõike juttu kuulata :D

Miiza: Ma olen selline jutukas inimene ja noh seega ma ikka aegajalt uurin ja teen nagu enda jaoks teste või inimeste kohta nagu analüüse... Ma olen ikka avastanud, et teie eestlased olete üks kummaline rahvas küll... Endal maailmas rändate ringi seal Itaalias ja Kreetal ja Norras ja nagu üleüldse mujal maailmas aga oma kodukanti ei tunne.. Nooh, mul üks sõber rääkis et ta käis kalal... Rootsis... aga mina käisin siis samas Viljandi maal ja sain vot sihukese kala... (Näitas mulle kätega kala umbset suurust) Kas te eestlased üldse teate, kui ilus on näiteks paganmaa?

Mina: Muidugi tean, seal on ju väga ilus...

Miizka: Tule vaata mis Jorven tegi... Noo see on ikka ilus.

Mina: Ma juba nägin, ennem käisin vaatamas.

Miizka: Noo tule, ma ei usu, et käisid!

Mina: Tal on riiuli peal igivana värvitud muna, mine vaata :D

Miizka: Ah, et juba nii kiire poiss. Juba näitab sulle oma munasid jah?

Mina: Noo mine ise vaata, ilus muna on...

Jorven: Ei nooh, pole vaja siia tulla...

Miizka: Mis ma ikka nendest teise meeste munadest vahin...

Sain valmis ka oma teise tooliga, naelad sain välja ja puhastasin tooli ära ka liigsest tolmust. Võtsin täna üldse erakordselt palju aega puhastamisele ja asjade korda panemisele.. Kunagi ammu on seal minu laua taga olnud eelmine praktikant, kes on olnud aga üsna lohakas ja talle ei meeldinud ilmselt ka pintsleid pesta. Seega sai palju puhastada ja palju asju ära visatud. 

Kui toolid said valmis puhastasin tööpinna uuesti ja minu juhendaja ja ülemus kutsus mind endaga keldrisse kaasa...

Keldrist leidsime aga kaks vana Art Deko (Siinkohal suur tänu Kristinale ja Tiinale, kes mind parandasid selle stiili kirjapildi juures) stiilis tugitooli, mis olid juba eelnevalt laiali lammutatud. Mul oli vaja esijalad ja ilupaneelid, mis on tehtud pähklupuust ja tagajalad (tamm) ära puhastada. Otsustasin alustada ilupaneelidest... Jõudsin vaevu alustada kui oli vaja hakata juba lahkuma... Seega homme jälle!

Miizka: Noori naisi ma väga muidu ei vaata.. Noo pole ühiseid teemasid lihtsalt. Teil noortel nagu oma maailm... Aga...

Noo tänane päev möödus sedasi... Lõbusalt ja kiiresti... Eks homme jälle asjaliku juttu, kuna siis vaja hakata lakkima ja peitsima kardinapuud ja puhastada pähklipuust ilupaneele ning tugitooli jalgu. Pilte nii tänasest kui ka homsest päevast panen homse päeva jutukesse. Nüüd ma lähen ja puhkan ning naudin oma vaba aega koos oma kõige kallimaga..