Poiss lahkus jaoskonnast sõnagi lausumata. Mattias kõndis tänaval pea norus.
“Hei! Anna oma raha kohe siia!” kostus tänavanurgalt
“Jah, aga palun, võta kõik mis mul on” piiksus õrn hääleke ütlejale vastu
Mattias jooksis vaatama mis toimub ja nägi tüdrukut maas põlvitamas riided ribadeks. Tüdruku pea oli langetatud ja juuksed varjasid nägu. Poiss asetas oma tagi tüdrukule ümber, et tal soojem oleks ja küsis kas temaga on kõik korras. Tüdruk ei vastanud sõnagi vaid tõstis pea. Oli näha et tal oli silm sinine ja näos olid peksmisjäljed. Poiss aitas tüdruku püsti.
“Kus sa elad?” küsis Mattias hoolivalt.
Tüdruk ei julgenud sõnakestki öelda kuid siis lausus “ seal samas, nurgataga”
“Kas sa mäletad selle mehe nägu kes sind peksis?” oli poiss uudishimulik
“ Jah natukene, ma oleks teda nagu varem näinud kusagil” vastas tüdruk arglikult.
“ Me peaksime politseisse minema, mul seal paar tutavat j aon alati nõus mind aitama” arvas Mattias niipea kui kuulis et tüdruk siiski midagi mäletab.
“ Ei ma ei tea kas see oleks õige tegu” oli tüdruk kohkunud.
“ Mis su nimi on?” tahtis Mattias teada
“ Eliizabeth” ütles tüdruk.
Mattias: “ politsei küsiks sult ainult mõned küsimused ja nad pakuvad sulle kaitset. Sinuga ei juhtu midagi, ma luban”
Elizabeth: “ kust sa seda tead, sa ei saa lubada asju mis ei ole sinu teha!”
Mattias vaatas nõutult tüdrukut kuid pärast pikka veenmist nad siiski läksid politsei juurde.
Komissaar Kasepuu: “ noh Mattias sa jälle tagasi jah? Hakkas sulle siin meeldima?” üritas Kasepuu nalja teha.
“ Ei, ma olen siin selle tüdruku pärast. Ma jalutasin tänaval kui kuulsin kurja madalat häält käskimas et raha talle andtaks. Ma jooksin kohale ja vaatasin mis toimub ning leidsin maast selle tüdruku.”ütles Mattias rahulikult.
Elizabethi küsitleti ning ta täitis ära avalduse ning kirjutas ülesse mis temaga juhtus. Siis nad said jaoskonnast lahkuda. Teepeal oli Mattias väga vaikne ning Elizabeth tahtis teada mis temaga lahti on. Mattias rääkis talle loo mis toimus peol ja jaoskonnas ennem tüdruku nägemist. Ta ei osanud midagi muud teha, ta pidi kellelegi rääkima. Tüdruk tundis poisile kaasa.
“vana sa oled üldse?” küsis Mattias
Elizabeth: “ 16 saan kohe 17” ütles tüdruk ja jäi seisma ning lisas : “ see on minu maja”
nad olid kohal. Poiss mõtles hetke ja siis küsis tüdruku msni. Elizabeth andiski poisile msni ning tänas teda. Mattias hakkas minema kui Lizzy ( nii oli Elizabethi hüüdnimi) teda hüüdis: “ Mattias!” Poiss vaatas tagasi. Tüdruk jooksis poisi juurde ja ütles naeratades: “ sa unustasid oma jaki.” Mattias tänas tüdrukut ja mõlemad läksid oma teed. Mattiasel ei olnud väga pikk maa koju minna kuid ta kõndis väga aeglaselt. Ta ei tahtnud koju minna. Ükskõik kuhu aga mitte koju. Kodu uksest sisse lonkides oli ema juba paanikas.
Ema: “Kus sa omaarust olid? Miks sa nii hilja väljas veel käisid?”
Mattias: “ juhtus, kas ma tohin oma tuppa minna ilma et sa mind küsitleksid. Palun, mul oli tna raske päev.” ja ema lubaski tal minna tuppa. Poiss pani läpaka tööle ja hakkas muusikat kuulama. Mõniaeg hiljen meenus talle see omapärane tüdruk keda ta oli kohanud. Ta otsis oma telefonist Lizzy msni ja lisass selle enda omasse. Facebook, orkut, msn ja youtube. Mattias avas openoffice ja hakkas kirjutama. Talle meeldis kohutavalt lugusi välja mõelda ja nendest kirjutada kuid seekord ta ei mõelnud seda välja.
Muinasjutt mis sai tõeks
Elas kord noor poiss Raul. Mida ma ikka ajan. Mina olen Raul. Ma läksin täna emaga raksu ning jooksin kodust minema. Ma ei teadnud kuhu minna ja mida teha. Gaspari juures pidi täna mingi pidu olema et iseenesest vüiks ju sinna minna. Läheks vaataks mis toimub. Võibolla leian uue tüdruku kah endale. Ma läksin eelmisel kuul Mariga lahku ja see oli natukene raske minu jaoks. Ma ei ole külm nagu jää ja kõva nagu kivi kuid Mari väitis seda küll. Ma ei uskunud teda algul aga kui järgi mõtlema hakata siis ega ma talle jah just eriliselt tähelepanu ei pööranud. Gaspari pool peol on alati midagi teha. Tal on kahekordne maja ja bassein ning isegi külaliste tuba. Tagahoov on tal suur ning ta elab metsa sees. Ta ütleb et nad on vaesed aga mina seda ei usu. Neil on nii uhke elamine. Ma ei julgeks oma elamist talle näidatagi. Meie emaga oleme vaesed. Mu isa jättis meid aastaid tagasi kui ema kaotas töö ja meile ei jooksnud enam raha sisse....
Mida kirjutada. Kuidas. Mattiasel ei olnud täna ühtegi mõtet kuidas seda juttu jätkata. Kuidas kirjutada et Mari tapeti ja temaga koos üks poiss. Kuidas seda kirjutada et ta käis politseis. All menüü peal hakkas vilkuma oranz lahter vilkuma. See oli Lizzy...
This comment has been removed by the author.
ReplyDelete