Aegu häid ja halbu 3 osa

All menüü peal hakkas oranz lahter vilkuma. See oli Lizzy

Lizzy says:
Tsaau!
Matu says:
Tsau jah:)
Lizzy says:
mis teed?
Matu says:
kirjutan, või vähemalt üritan aga mõtteid ei ole.
Lizzy says:
mis siis pole mõtteid?
Matu says:
mu mõtted on ainult tänasel päeval.
Lizzy says:
vaeseke.
Matu says:
kle sorry aga ma lähen nüüd eemale. Tsau!
Lizzy says:
Tsau!

Mattias sulges msni. Ta pani ka oma kirjutatud jutu kinni ja hakkas uut kirjutama.

" Teadmata kadunud

Kuulasin kuidas vihmapiisad vastu telki langesid. Ma joonistasin oma märkmikusse pilti Kristost.Taevas oli pilvine ja tähti ei paistnud, seega keegi meist ei osanud öelda kus kandis me täpselt oleme.Tuju ei tõstnud seegi et me olime kõik viiekesi koos. Ma lamasin oma madratsil üleni mässitud magamiskotti. Õues oli jahe.See meenutas õhtut millal me siia saabusime. Või noh kui me ära eksisime. Uskumatu et keegi meid veel otsima ei ole hakkanud.Või kui ongi leitud meid veel pole. Mu telefonil pole levi, seega helistada pole saanud. Marko telefonil on juba aku tühi ja Sandral polnud telefoni kaasasgi. Õnneks oli meil kõigil suur hunnik toitu kaasas, muidu oleksime juba nälga surnud. Mu mõtted katkestasid Laura ja Kristo, kes vihmast läbimärjana telki koperdasid. "Uskumatu! Siin pole elust märkigi" porises Laura ja trügis edasi oma koti juurde kust ta kuiva pluusi välja urgitses.Keeras poistele selja ja vahetas pluusi ära. Siis puges ka tema magamiskotti.

"Mis teed seal, Regina?" Küsis Laura minult ja nihutas end lähemale.
"Ei midagi erilist" ütlesin ja sulgesin markmiku.
"No kuule ma nägin küll" ütles ta jä läks üle sosinale "Ta meeldib sulle või?"
Vaatasin tema poole aga ei öelnud midagi.
"Muide sa joonistad väga hästi" ütles laura nii et kõik kuulsid.
"Oo Regina oskab joonistada, näita meile kah" muigas Marko.
"Mis siis saab kui ei näita??" nähvasin vastu.
"Miks mitte sul on seal midagi salajast või?" vastas Marko.
"Päriselt kah sa võiksid näidata" pinnis ka Sandra.
"Jätke ta rahule, kui ta ei taha näidata, siis pole vaja näha" ütles Kristo oma loomulikul toonil. Ja alati kui ta midagi ütles kõik kuulasid teda. "

Eiii!! see kah ei sobinud Mattiasele. Ma ei oska ju tüdruku mõtetest kirjutada. Noo mida veel? Kirjutada seda siis Kristo pilgu läbi? Eii see ei kõlaks jälle nii hästi. Mattiase peas keerlesid mõtted üks ei sobinud ja teine ei kõlvanud. Miski oli valesti. Miski ei klappinud. Mattias ei saanud endast aru. Ta avas uuesti msni ja Lizzy oli ikka veel sees.
Matu says:
Tsau! Kle sorry et ennem sedasi ära läksin:P
Lizzy says:
ei ole midagi:P ega ma saan sust aru kah pärast seda mis sinuga juhtus.
Matu says:
kas sa tahaksid minuga kokku saada. Ma ei suuda siin kodus olla.
Lizzy says:
kohe praegu w?
Matu says:
miks mitte?
Lizzy says:
võibolla isegi viitsiks
Matu says:
hmm.. Aga ma tulen sulle maja ette vastu. Olen viie mintsa pärast seal sobib?
Lizzy says:
äkki sa hakkaks poole tunni pärast tulema. Ma tahan ennast ära pesta ja natukene oma haavadega tegeleda.
Matu says:
sobib. Ole siis 35 mintsa pärast all:)
Lizzy says:
oky!!
Matu says:
tsau seniks:)
Lizzy says:
Tsau!

Matu hakkas uuesti oma juttu kirjutama. Tal oli pool tundi aega. Mattias otsustas kirjutada Kristo vaatenurgast ja vaadata kuidas see kõlaks.

" Teadmata kadunud


Kuulasin kuidas vihmapiisad vastu telki langesid.. Regina, Marko ja Sandra olid kolmekesi telgis. Mina ja Laura käisime ümbruskonda uurimas. Mu mõtted aga ikka rändasid Regina poole. Ta oli ilusamaid tüdrukuid keda ma eales olen näinud. Nii õrn, hooliv ja hea. Kuidas talle seda öelda. Kas see kunagi mul ka õnnestub? Kas on võimalik et ma meeldin talle? Ümbruskonnas ei olnud kusagil elumärkigi. Ainult rästikud ja konnad kes igal pool olid aga me parem seda teistele ei maini sest ma tean et Sandra kardab tohutult usse. Me läksime tagasi telki. Regina joonistas midagi. Mul jagus silmi ainult tema jaoks. Magamiskotti mässitult madratsi peal. Ta oli nii armas. Laura vahetas pluusi. Ta pöörast teistele selja. Ma kuulsin kuidas Marko sosistas, et oleks võinud ikka ju näoga meie poole olla aga mind see ei huvitanud. Äkki hakkas laurat huvitama mida Regina teeb
"Mis teed seal, Regina?" Küsis Laura Reginalt ja nihutas end lähemale.
"Ei midagi erilist" ütles ta ning sulges märkmiku
"No kuule ma nägin küll" ütles ta jä läks üle sosinale "Ta meeldib sulle või?"
Regina vaatas Laurat natukene kurjalt.
"Muide sa joonistad väga hästi" ütles laura nii et kõik kuulsid.
"Oo Regina oskab joonistada, näita meile kah" muigas Marko.
"Mis siis saab kui ei näita??" nähvas Regina Markole
"Miks mitte sul on seal midagi salajast või?" vastas Marko.
"Päriselt kah sa võiksid näidata" pinnis ka Sandra.
"Jätke ta rahule, kui ta ei taha näidata, siis pole vaja näha" arvasin mina. Pole vaja ju inimesi sundida millekski mida nad ei taha.
Regina vaatas minu poole, ma vaatasin teda kah, kuid nii kui meie pilgud kohtusid vaatas ta maha. Ta punastas ning arvas et jääb nüüd magama. Puges sügavamale magamiskotti ja sulges silmad. Ma naeratasin. See oli nii armas. Oleks tahtnud seal samas ta juurde minna ja teda suudelda aga see ei olnud võimalik. Teised olid seal ja siis mind vaadatakse imelikult. Eii aitähh. Pugesin kah oma magamiskotti ja jäin magama. "
Oii oii... aeg on sedasi liikunud. Mattias ehmatas kella vaadates. Tal oli 10 minutit jäänud ja ta tahtis ja pesus käia. Poiss arvas et ta jõuab. Käis siva pesus pani puhta pluusi selga ning jooksis toast välja....