“Me leidsime toast kolme inimese sõrmejälgi ning ühed on tuvastatud. Need ei kuulu tapetud poisile ega ka tüdrukule. Kahe teise sõrmejälje omaniku me veel ei tea. Sõrmejälg ütleb meile nime Kristo Kuristik. Ta on kõigest kooliealine poiss. Tema ja veel neli inimest on kuulutatud kadunuks. Nad võivad isegi surnud olla kui. Kui neid ei leita siis päästeteenused ja sõjavägi katkestab nende otsimise.”
“ ega nende teiste nimed just Regina, Laura, Sandra ja Marko ei ole?” küsis Mattias suht kohkunult.
“ Kust te nende nimesid teate” ei saanud komissaar aru ja lisas “ me ei ole neid isegi raadios ega telekas avaldanud, ajalehtedest rääkimata”
“ mul on tunne et mina kirjutan seda mis nendega juhtub, ma alustasin mingiaeg tagasi jutu kirjutamist ja kirjutasin jutu matkast. Matkama läksid Kristo, Regina, Laura, Sandra ja Marko. Neil said toiduvarud otsa ja Laura oli kurb. Kuid nad pidid edasi liikuma et abi otsida. Ma ei tea mis mul järgmiseks on plaanis sinna kirjutada. “ ütles Mattias päris kohkunult.
Komissaar ei tahtnud teda uskuda kuid palus siiski seda teksti lugeda anda. Kuna Mattias oli tubli ja kirjutas kõike internetis ning saatis iga valmis oleva materjali endale meilile et mujal seda edasi kirjutada siis sai ta politseiniku arvutit kasutades selle päris kiiresti lahti teha. Kasepuu luges iga järgmist sõna suurema imestusega. Mida edasi ta jõudis seda vähem ta tahtis uskuda seda lugu.
“ aga tead sa miks nad õigelt kursilt kõrvale kaldusid?” oli komissaar uudishimulik.
“ ma arvan et Reginaga juhtus midagi. Ta on tüdruk kellega alati juhtub. Ma tahtsin siin kirjutada kuidas ta oma vähese une tõttu minestab ja Kriso teda telki kannab et ta ennast välja puhkaks. Aga enam ma ei teagi. Ma arvan et kirjutan nii nagu mul mõtted edasi viivad” vastas Marko ikka veel pollarit huviga jälgides.
Kasepuu palus et iga uus osa, iga sõna ja iga hetk mis Marko kirjutab saadetataks ka temale. Ta andis oma e-maili aadressi ning poiss sai koju minna. Politsei ei olnud eriti kaugele jõudnud.
Mattias valis Lizzy numbri ja helistas.
Lizzy: Tsau!
Mattias: Tsau! Lubasin et helistan.
Lizzy: seda sa tõesti tegid.
Mattias: saame pooletunni pärast rohelise daami juures kokku okey?
Lizzy: oky!
Mattias: Tsau!
Lizzy: Tsauks!
Mattias läks koju ja pesi end puhtaks, vahetas riiden ning hakkas rohelise daami juurde minema. Rohelise daami juures oli tal alati hea ja mugav olla. Nad said seal kõrval kohvikus süüa ning siis paadiga sõitma minna. Ei mingit pikniku. Mattias oli juba korra “veepikniku” ajal vette kukkunud ja paat oli ümber läinud. See oli küll naljakas aga mitte niivõrd. Poiss arvas et hea idee oleks minna kalale aga ennem seda kõht täis süüa siis on hea püüda ja see võib huvitav kah olla. Ning kohati ehk ka romantiline.
Kui Mattias kohale jõudis ootas Lizzy juba teda.
“ Sorry et hilinesin” oli ainuke asi mida ta öelda oskas. Ta isegi ei vaadanud kella.
“Tegelt on viis minutit veel aega, sa jõudsid varem” ütles Lizzy talle seepeale.
Lizzyt huvitas väga mis idee Mattiasel oli ning miks just siin kokku saada.
“Ma mõtlesin et ehk võiks seal pisikeses nurgataguses kohvikus süüa kõhud täis juua kakaod, või mahla ning siis kalale minna. Kui sulle see idee ei sobi siis eks ma mõtlen midagi muud välja” rääkis Mattias oma ideest.
“ ma arvan et me võiks seal nurgataguses kohvikus süüa ja rääkida juttu ning midagi juua ning siis kinno minna vaadata üht uut filmi mida ma tahaksin näga ning õhtul enne päikeseloojangut minna kalale. Ma ei ole kunagi olnud mereääres päikeseloojanguga. Eile kui me käisime oli päike juba loojunud” ütles Lizzy oma arvamuse.
Poisile see väga meeldis. Ta ise ei olnud ammu kinos käinud ning Harry Potteri uut osa näinud. Talle kunagi väga meeldis Harry Potter ja koguaeg luges raamatut. Nad sõid ja rääkisid. Poiss maksis arve ning nad läksid kinno. Harry Potter oli välja müüdud. Poiss võttis siis piletid Jääaeg 3 le. Nad kumki polnud seda kah näinud. Poiss pani oma käe ümber tüdruku õla ning nad vaatasid filmi. Varst võttis poiss oma vaba käega tüdruku käest kinni ning tüdruk pani oma pea poisi õlale. Seal oli hea olla. Oli hea olla Mattias koos imekena ja armsa tüdrukuga. Mattias arvas et see film võik igavesti kesta kuid see sai kahjuks läbi. Tagasi Rohelis Daami juurde minnes nad rääkisid filmist. Mattias laenutas paadi ja kaks õnge ning mindi kalale. Noh kui palju sellest kala nad püüdsid ei oska ma teile öelda. Mattias ja Lizzy enamus ajast ikka suhtlesid ning vaatasid päikeseloojangut. Poiss pani oma käe ümber tüdruku ning Lizzy toetas oma pea vasti poisi õlga. Vaadati päikese loojangut kui äkki Mattias tundis et keegi on õnge otsas. “Lizzy me saime kala!” oli poiss õnnelik. Tõmbas kala välja ning jättis ta paati. Lõi teda kaks korda ka nuiaga et ta ei sipleks. Tagasi vanas asendis. Poisi käsi ümber tüdruku ja Lizzy pea poisi õlapeal. Nad jäid ööseks paati. Nad olid vahepeal veel mõnegi kala kinni püüdnud. Tüdruk oli päevast väsinud ja jäi poisi õlapeal magama. Poiss asetas ta hoolikalt paadipõhja ning otsis oma kottist teki välja mille ta tüdrukule peale pani. Endale võttis ta teise teki ning jäi kah kogemata tüdruku kõrvale magama. Ta oli kül plaaninud tagasi aerutama hakata kuid jäi ennem magama....
No comments:
Post a Comment